Maailm on ohtlik ja aina ohtlikumaks läheb.
Magasin parasjagu sügavat und. Keegi koputab õlale. Ärkasin suure hirmukisaga ja nägin üht toanaabrit mu voodi kohal.
Meie vahel oli umbes taoline dialoog:
Ma: mine p****! Mis tahad? (olin suht pahane, pime oli ka toas)
Tema: (rahulikult) Kas sa ärkad alati niiviisi kui sind äratatakse?
Ma: Mis vaja?
Tema: Kas ma toon selle, tead küll noh selle küpsisekujulise kella siia?
Ma: Kas sa mõtled pascali kella?
Tema: noh seda küpsisekujulist kella. Tead küll.
Ma: (mõtlen: mis aumees ma olen, et tullakse seda minu käest küsima ja kus koolimaja otsas see asi on ja kas ma olen tõesti nii blondiin, et aru ei saa, mida teine inimene tahab.)
Kas sa magama ei võiks minna?
Tema: kas ma toon selle hommikul ära?
Ma: mis asja sa täpselt mõtled?
Tema: ahh, ei midagi, toon hommikul ära. (läks magama)
Küsin teise toanaabri käest kella ja see ütleb, et ~02:15.
Hommik:
Ma: mida sa öösel must tahtsid?
Tema: mitte midagi.
3 comments:
Tead, kui selle loo nüüd uuesti läbi lugesin, tundus ta ikka veel naljakana :) Klassika!
Kui ma selle loo nüüd läbi lugesin, oli see ikka veel naljakas. Mõned asjad peavad aja proovikivile vastu. :D
Ja ka praegu on ta naljakas. Tead, Vero, sa pead oma blogi uuesti ellu äratama :)
Post a Comment