Anekdoot Nõokate kohta

Kaks B klassi Nõokat räägivad omavahel.
esimene:"Ma peaks täna Tartus raamatupoes ära käima."
teine:"Millega kavatsed minna?"
esimene:"Ikka häälega."
teine:"No, siis sa oled pea sekundiga kohal;)."
esimene:"Ehh, võimatu! Kas sa ei tea, et hääle kiirus on 330m/s..."

Tüüpiline öine mõtlemine:

Millest kõik mõtlevad? Ma küll ei mõtle. Mitte vabatahtlikult. Ei viitsi lihtsalt. Pigem pööran pea teatud suunda ja lasen pilgul uduseks minna. Nii jääb mulje, et mõtlen. Inimesed tulevad mu juurde ja hakkavad must huvi tundma. Lahe:P Vastata ei ole mul essugi. Mul on üks kinnisidee. Sellele ma ei mõtle. Alateadlikult teen kõik selle nimel. Klassivend põhikoolist ütles, et olen robot. Tal on õigus. Ta paneb mind väga hästi tähele. Lausa hämmastav. Ta mõtleb liiga palju. See segab mind.
Mul on kord ööpäeva jooksul kombeks magama minna. Ronin voodisse, kuid ei maga. Olen viisakas ja ei sega kedagi. Trükin sõnumeid pea teki all. Eriti kell 23:30. Öösel on mul aega, siis mõtlen, kui mõtlen. Mõtlen hästi lollilt ja palju. Mõtlen kella 04:00ni. Mõtlen välja. Tean väga palju. Tean näiteks seda, et Maria sonib kella 01:00 ja 02:00 vahel. Keegi teine ei tea. Hommikul olen rumal tagasi. Mõnikord olen päeval väsinud. Kõik on hästi, sest miski pole halvasti.